krüptovaluuta kaevandamine
Krüptovaluuta kaevandamine
Ilmselt olete kullakaevandamise põhitõdedega tuttav. Rahva silmis väärtust omava tooraine kättesaamiseks tuleb teha teatud hulk tööd. Bitcoin ei erine selles osas väga, välja arvatud see, et tegemist on täielikult digitaalse ressursiga, nii et kaevandamisprotsess toimub virtuaalses maailmas https://windoviimistlus.com/vulkanvegas/.
Me elame huvitaval ajal. Inimesed investeerivad palju aega, vaeva ja energiat virtuaalsete varade kaevandamisse, mis on salvestatud digitaalsete ühtede ja nullidega. See tundub kummaline, kuid see on lihtsalt loomulik sotsiaalne ja tehnoloogiline areng. See, mis eile oli kummaline, on homme normaalne.
Plokiahela võrgud kasutavad kaevandamist uute tehinguplokkide loomiseks ja kinnitamiseks ning võrgu turvalisuse tagamiseks. Kaevandamise käigus kasutavad niinimetatud kaevandajad uute krüptovaluutaühikute loomiseks märkimisväärses koguses arvutusressursse, suurendades seeläbi krüptovaluuta ringluses olevat pakkumist.
Krüptovaluuta onecoin
Maksukontrolli käigus saab maksuhaldur nõuda infot maksukohustuslaselt endalt, kuid eraisikul on õigus keelduda info jagamisest. Sellisel juhul saab maksu- ja tolliamet nõuda infot pankadelt. Tähelepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid krüptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, sest pangad teavad, kust see raha tuleb. Põhimõtteliselt saab maksuhaldur nõuda infot ka kauplemiskeskkondadelt.
Kasu arvestatakse krüptoraha soetamismaksumuse ja müügihinna vahena. Näiteks, kui isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 18 000 eurot ja müüs hinnaga 10 000 eurot, siis ta ei pea tehingut deklareerima, sest ta ei teeninud sellelt tulu (10 000 – 18 000). Kui aga olukord on vastupidine ehk isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 10 000 eurot ja müüs selle hinnaga 18 000 eurot, siis tuleb saadud tulu 8000 eurot (18 000 – 10 000) deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest ning tasuda 20-protsendiline tulumaks.
Alguses mõtlesin, et teed nalja, aga tundub, et võtad tõsiselt…võtsin sinu kommentaarist lingi ära (esimene kord, kus olen kellegi kommentaari sedasi pidanud muutma) ja palun mitte sellist jama edaspidi RahaFoorumi lugejatele levitada.
Kui Sinu ettevõte kaupleb aktiivselt erinevate virtuaalvaluutadega ja ei plaani neid pikka aega hoida, on hea tava esitada need oma majandusaasta aruannetes aktsiatena. Teisest küljest, kui ettevõte hoiab krüptoraha pikemat aega, tuleks neid käsitleda finantsvaradena ja kajastada eurodes, kasutades nende õiglase väärtuse kajastamiseks FIFO või kaalutud keskmise meetodit.
Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn metaverse’is, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.
Krüptovaluuta ehk
Krüptoraha kaevandamine on protsess, kus arvutusvõimsuse abil luuakse uusi krüptoraha üksusi. See protsess hõlmab spetsiaalse tarkvara kasutamist, mis lahendab keerulisi matemaatilisi probleeme. Krüptoraha kaevandamiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid, nagu näiteks krüptoraha kaevandamise riistvara või spetsiaalseid kaevandamispulbreid, ning suuremat elektriarvet, kuna kaevandamine nõuab palju energiat.
Krüptovaluuta loomiseks tuleb lahendada keeruline matemaatiline ülesanne, mida nimetatakse a blockchain. Selleks kasutatakse arvutivõrku, millel kõigil on samad juhised. Kui probleem on lahendatud, premeeritakse lahenduse leidnud kaevandajat krüptovaluutaga 10 sissemakseta kasiino boonust. Krüptovaluutad on ainulaadsed selle poolest, et neid saab kasutajate vahel üle kanda ilma kolmandat osapoolt kaasamata.
Krüptovaluutad eksisteerivad plokiahelal (ingl blockchain). Plokiahel on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi. Need andmed ehk plokid on omavahel ühendatud ja kaitstud krüptograafia abil. Seda võib pidada ka hajusraamatuks (ingl distributed ledger), ehk “hajussüsteemina teostatud ja plokiahela kujul esitatud elektrooniline arvestusraamat”. Harilikult sisaldab iga plokk viidet eelmisele plokile (räsi kujul), ajatemplit ja andmeid tehingute kohta. Oma loomult on plokiahelad vastupidavad andmete muutmisele, mis kindlustab üksmeele tehingute ajaloo ees. Plokis olevaid andmeid ei saa tagasiulatuvalt muuta, ilma kõigi sellele järgnevate plokkide muutmiseta, mis nõuab võrgu enamuse kokkumängu. Hajusraamatu kujul haldab seda tavaliselt võrdvõrk (ingl peer-to-peer network), mis kollektiivselt peab kinni plokkide valideerimise protokollist. See lahendab kordusmakse (ingl double-spending) probleemi, ilma et oleks vaja kasutada usaldusväärset võimuorganit või keskserverit. Plokiahel on näide hajus-andmetöötlusest.
FixedFloat võimaldas mul selle kiire töötlemise tõttu kiiresti kaubelda. Kasutajasõbralik liides muutis navigeerimise lihtsaks ja avastasin, et selle tugi Lightning Networkile oli kõrgelt hinnatud. See börs on ideaalne valik neile, kes soovivad tõhusaid krüptovaluutatehinguid.